Dekadentsiteemaline lugemisseminar: Verhaeren ja Brjussov

17. märtsil kell 14.00 olete oodatud dekadentsiteemalisele lugemisseminarile, kus arutletakse Verhaereni ja Brjussovi luule üle.

Lugemisele tuleb kaks luulevalimikku: Émile Verhaereni „Valik luuletisi“ (1929) Johannes Semperi tõlkes ja Valeri Brjussovi „Nägemise ülistus“ (1978) Kalju Kanguri tõlkes. Nii Verhaereni kui ka Brjussovi puhul on huvitav jälgida nende loomingukaart, mis kulgeb nooruse dekadentsimõjudest hilisema urbanistlikkuse ja inimmasside poetiseerimiseni, tehes kõrvalepõikeid ka rahulikumasse idülli. See dünaamika ja pinge on märgatav ka Semperi enda (ja tema kaasteelise Barbaruse) luules. Luuletajaid ühendab ka see, et Brjussov oli Verhaereni põhiline tutvustaja ja tõlkija tollasel Venemaal. Kindlasti on huvitav ühendaja seegi, et nagu Venemaa ja Eesti kui Euroopa kirjanduslike suundumuste suhtes jäljendavad perifeeriad, esindab ka Verhaeren ise teatavat kultuurilist perifeeriat – tegemist on prantsuskeelse poeediga peamiselt flaamikeelsest Belgia põhjaosast.

Verhaereni „Valik luuletisi“ on tervikuna taastrükitud Semperi „Teoste“ X köites „Luulerännakuid I“ (1975) ja algse raamatu põhjalik eessõna on taastrükitud Semperi „Teoste“ VIII köites „Mõtterännakuid II“ (1971). Lisalugemiseks võib soovitada Brjussovi „Tuhkur hobuse“ tõlget Semperi „Luulerännakutes I“, aga ka Brjussovi hea sõbra ja tollase Venemaa „esidekadendi“ Konstantin Balmonti valikut Kanguri tõlgitud kolmemehekogumikus „Nii upuvad ööuttu laevad“ (1981). Laiema taustana pakuvad kindlasti huvi ka dekadentsipoeetide Baudelaire’i, Rimbaud’ ja Verlaine’i tõlked Semperi „Teoste“ XI köites „Luulerännakuid II“ (1976).

Seminar toimub Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6, Tallinn) 17. märtsil 2023 kell 14.00 ja on eelregistreerumisega. Sel korral koguneme hoone pööningul. Palun levitage infot võimalike huviliste hulgas ja andke osalemissoovist märku Merlin Kirikalile (merlinkirikal@gmail.com).